Täna oli meil õhtuooteks karask.
Ise tehtud, hästi tehtud (Alina tehtud).
Kui eelmises karaski postituses oli välja toodud, et lisamekki andsid päevalille- ja kõrvitsaseemned siis seekord hoopiski mandlilaastud.
Karask, mis on tavaliselt pigem soolaka alatooniga sai seekord mandlilaastust veidi magusamapoolse meki juurde.
Olenevalt sellest, kas karask kaldub pigem leiva või hoopis sepiku poole, saab kõrvale pakkuda mõnda mõnusat määrdevõid või -juustu või siis hoopis moosi.
No comments:
Post a Comment